KINNITATUD
direktori 23.oktoobri 2012.a. kk nr 1.- 2/ 7.
Sillamäe Gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Reguleerimisala
Käesolev kord reguleerib Sillamäe Gümnaasiumis (edaspidi gümnaasiumi) sisehindamise läbiviimist ning sätestab kooli juhtimise ja õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid.
1.2 Sisehindamise mõiste ja eesmärk
Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja gümnaasiumi järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse gümnaasiumi arengukava ja tegevuskava kolmeks aastaks. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse gümnaasiumi sisehindamisel juhtimist, personalitööd, koostööd, ressursside kasutamist ning õppe- ja kasvatustegevust ning hinnatakse nendes valdkondades püstitatud eesmärkide saavutatust.
1.3 Sisehindamise korraldajad ja vastutajad
Gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise eest vastutab direktor, kes määrab sisehindamise läbiviimiseks vastutavad isikud ja kinnitab töörühmad järgmistes valdkondades:
1. Eestvedamine ja juhtimine.
2. Personali juhtimine.
3. Koostöö huvigruppidega.
4. Ressursside juhtimine.
5. Õppe- ja kasvatusprotsess.
1.3.1 Sisehindamise läbiviimist koordineerib gümnaasiumi arendusjuht.
2. SISEHINDAMISE LÄBIVIIMINE
2.1 Sisehindamise planeerimine ja läbiviimise kava
2.1.1 Sisehindamise aeg planeeritakse õppeaasta alguses kooli üldtööplaanis.
2.1.2 Sisehindamise läbiviimise aja ja küsimuste ringi kinnitab koolidirektor. Sisehindamise kava valmistab ette gümnaasiumi arendusjuht.
2.1.3 Sisehindamise kavas tuuakse välja sisehindamise läbiviimise ajakava, valdkonnad, milles sisehindamine läbi viiakse, töörühmad ja nende juhid ning sisehindamise seirearuannete esitamise tähtajad.
2.2 Sisehindamise läbiviimise eetika
Sisehindamise läbiviijad ei arvusta gümnaasiumi ega kolleege ja nende tegevust. Sisehindamise käigus teada saadud informatsioon on ainult gümnaasiumisiseseks kasutamiseks tunnistatud informatsioon.
2.3 Sisehindamise meetodid
2.3.1 Sisehindamine toimub mitmel erineval viisil, kasutades erinevaid meetodeid eesmärgiga hinnata gümnaasiumi tegevust ja tulemusi sisehindmise kriteeriumide ja näitajate põhjal (Lisa 1).
2.3.2 Peamised meetodid uurimuste läbiviimisel ja hindamisel on küsitlused, kontentanalüüs, kirjeldamine, intervjueerimine, ajurünnakud fookusgrupiga, statistika ja analüüs sh
- gümnaasiumi tegevuses loodavate andmekogude statistiline analüüs,
- õppetöö tulemuste sheksamite, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste analüüs,
- edasiõppimise informatsiooni analüüs;
- kooli dokumentatsiooni analüüs;
- vestlused juhtkonnaga, pedagoogidega, kooli teiste töötajatega,
- hoolekogu koosolekute protokollide ja otsuste analüüs,
- õpilaste küsitluste analüüs;
- tundide ja ürituste, õpilaste tööde vaatlemine, küsitluste korraldamine;
- SWOT analüüs
- auditid, tutvumine kooli ruumide seisundiga, õppevahendite ja –inventari olemasolu ning olmetingimustega.
2.3.3 Uurimused viiakse läbi vastavalt uurimuste läbiviimise korrale ja ajakavale (Lisa 4).
3. SISEHINDAMISE TULEMUSTE ESITAMINE
3.1 Sisehindamise tulemuste vormistamine
3.1.1 Sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise analüütiliste kokkuvõttena ja aruandena.
3.1.2 Õppeaasta analüütiline kokkuvõte vormistatakse iga aasta augustikuus. Õppeaasta analüütilise kokkuvõtte pikkuseks on 10 lehekülge.
3.1.3 Sisehindamise aruanne koostatakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Aruande maksimaalseks pikkuseks on 20 lehekülge.
3.2 Sisehindamise aruande struktuur
Sisehindamise aruande struktuur on kirjeldatud Lisas 2.
3.3 Sisehindamise aruande kooskõlastamine
Sisehindamise aruanne esitatakse arvamuse avaldamiseks gümnaasiumi hoolekogule ja kooli pidajale ning õppenõukogule.
3.4 Sisehindamise aruande kinnitamine
Sisehindamise aruande kinnitab direktor peale aruande tutvustamist kooli õppenõukogus.
3.5 Sisehindamise aruanne arhiveeritakse vastavalt asjaajamiskorrale.
3.6 Sisehindamise küsimustes tagasisidearuande tutvustamine
Koolidirektor tutvustab nõuniku poolt esitatud tagasiside raportit õppenõukogule.
Nõuniku poolt esitatud tagasiside raporti põhjal toimub vajadusel gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise korra korrigeerimine.
4.SISEHINDAMISE TULEMUSTE KASUTAMINE GÜMNAASIUMI ARENDUSTEGEVUSES
4.1 Gümnaasiumi arengukava seos sisehindamise aruandes esitatud tulemustega
Sisehindamise aruandes väljatoodud gümnaasiumi tegevuse tugevustest ja parendusvaldkondadest lähtuvalt koostatakse gümnaasiumi järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga gümnaasiumi arengukava.
Arengukavas määratakse kindlaks kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, koolituskava, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise kord.
4.2 Üldtööplaani ja valdkondade tööplaanide seos arengukavaga
4.2.1 Gümnaasiumi üldtööplaan on kooli lühiajaline plaan, milles määratakse ühe õppeaasta tegevuskavas lähtudes arengukavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest.
4.2.2 Üldtööplaan on gümnaasiumi arengukava ühe aasta rakendusplaan, kus on arvestatud eelmise õppeaasta töö kokkuvõttest tulenevaid arengukava korrigeerimise vajadusi.
4.2.3 Üldtööplaanist tulenevalt koostavad allüksused ja koolitöötajad oma tööplaanid.
4.3 Sisehindamise läbiviimise korra muutmine või uuendamine
Sisehindamise läbiviimise korra muutmine ja uuendamine kinnitatakse direktori käskkirjaga.
LISA 1
1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE
Kriteeriumid
| Eestvedamise juhtimisega seotud tulemused | Üldhariduskooli tegevusnäitajad | |
| 1. Eestvedamine
2. Strateegiline juhtimine |
– | – |
- 2. PERSONALIJUHTIMINE
| Kriteeriumid | Personaliga seotud tulemused | Üldhariduskooli tegevusnäitajad |
| 3. Personalivajaduse hindamine 4. Personali värbamine 5. Personali kaasamine, 6. Personali arendamine 7. Personali hindamine ja |
Personali saavutused | – |
| Täienduskoolitus | Pedagoogide keskmine täienduskoolituse maht tundides . | |
| Personali rahulolu | – | |
| Personaliga seotud statistika | • Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade koguarvust protsentides (sihiks 100%). • Õpetajate vanuseline jaotus • Õpetajate vanuseline jaotus • Õppeaasta jooksul lahkunud õpetajate • Naispedagoogide % kooliastme |
- 3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA
| Kriteeriumid | Huvigruppidega seotud tulemused | Üldhariduskooli tegevusnäitajad |
| 8. Huvigruppidega koostöö kavandamine 9. Huvigruppide 10. Huvigruppidega |
Hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus | |
| Avalikkussuhted | – | |
| Huvigruppide kaasatus otsustamisse | – | |
| Huvigruppide tagasiside ja rahulolu | – |
- 4. RESSURSSIDE JUHTIMINE
| Kriteeriumid | Ressursside juhtimisega | Üldhariduskooli tegevusnäitajad |
| seotud tulemused | ||
| 4.1 Eelarveliste ressursside | – | • Õpilaste koguarv õppeaastas jagatud |
| juhtimine | õpilaste kasutuses olevate arvutite | |
| 12. Materiaaltehnilise | arvuga. | |
| baasi arendamine | • Õpetajate ametikohtade arv õppeaastas | |
| 13. Inforessursside | jagatud õpetajate kasutuses olevate | |
| juhtimine | arvutite arvuga (siht 5:1). | |
| 14. Säästlik majandamine | • Õpperuumi ruutmeetreid õpilase | |
| ja keskkonnahoid
15. Koolihoone ruumide kasutamine
|
kohta |
- 5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS
| Kriteeriumid | Õpilaste (lastega) seotud tulemused | Üldhariduskooli tegevusnäitajad |
| 5.1 Õpilase areng
5.2 Õppekava 5.3 Õppekorraldus ja – 5.4 Väärtused ja eetika |
Hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine | Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal õpilase koguarvust eelmisel õppeaastal protsentides. |
| Huvitegevus | – | |
| Terviseedendus | – | |
| Õpilastega (lastega) seotud statistika | • Õppeaasta õpilaste koguarv jagatud õpetajate ametikohtade koguarvuga (sihiks 15:1). • Õpilaste arv klassikomplektide lõikes. |
|
| Õpilaste (laste) rahulolu | – | |
| Gümnaasiumi õpijõudlus | • Klassikursuse kordajate osakaal põhiharidust omandavate õpilaste koguarvust protsentides (sihiks 0%); • Riigieksamite tulemused õppeaineti
|
sillamaegymnaasium 