Sisehindamise kord

                                                              KINNITATUD

direktori 23.oktoobri 2012.a. kk nr  1.- 2/ 7.

 Sillamäe Gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise kord

 1.  ÜLDSÄTTED

1.1  Reguleerimisala

Käesolev kord  reguleerib Sillamäe Gümnaasiumis (edaspidi gümnaasiumi) sisehindamise  läbiviimist ning sätestab kooli juhtimise ja õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid.

1.2 Sisehindamise mõiste ja  eesmärk

Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste   arengut toetavad tingimused ja gümnaasiumi järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt   koostatakse  gümnaasiumi arengukava ja tegevuskava   kolmeks  aastaks.   Nimetatud   eesmärgist   lähtuvalt   analüüsitakse  gümnaasiumi sisehindamisel  juhtimist, personalitööd, koostööd, ressursside kasutamist ning õppe-   ja   kasvatustegevust ning hinnatakse nendes valdkondades püstitatud eesmärkide saavutatust.

1.3 Sisehindamise korraldajad ja vastutajad

Gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise eest vastutab direktor, kes määrab sisehindamise läbiviimiseks  vastutavad isikud ja kinnitab töörühmad järgmistes valdkondades:

1. Eestvedamine ja juhtimine.

2. Personali juhtimine.

3. Koostöö huvigruppidega.

4. Ressursside juhtimine.

5. Õppe- ja kasvatusprotsess.

1.3.1 Sisehindamise läbiviimist koordineerib gümnaasiumi arendusjuht.

2. SISEHINDAMISE LÄBIVIIMINE

2.1 Sisehindamise planeerimine ja läbiviimise kava

2.1.1 Sisehindamise aeg planeeritakse õppeaasta alguses kooli üldtööplaanis.

2.1.2 Sisehindamise läbiviimise aja ja küsimuste ringi kinnitab koolidirektor. Sisehindamise kava valmistab ette gümnaasiumi arendusjuht.

2.1.3 Sisehindamise kavas tuuakse välja sisehindamise läbiviimise ajakava, valdkonnad, milles sisehindamine läbi viiakse, töörühmad ja nende juhid ning sisehindamise seirearuannete esitamise tähtajad.

2.2  Sisehindamise läbiviimise eetika

Sisehindamise  läbiviijad ei  arvusta gümnaasiumi ega kolleege ja nende tegevust. Sisehindamise käigus teada saadud informatsioon on  ainult gümnaasiumisiseseks kasutamiseks tunnistatud informatsioon.

2.3  Sisehindamise meetodid

2.3.1 Sisehindamine toimub mitmel erineval viisil, kasutades erinevaid meetodeid eesmärgiga hinnata gümnaasiumi tegevust ja tulemusi sisehindmise kriteeriumide ja näitajate põhjal (Lisa 1).

2.3.2 Peamised meetodid uurimuste läbiviimisel ja hindamisel on küsitlused, kontentanalüüs, kirjeldamine, intervjueerimine, ajurünnakud fookusgrupiga, statistika ja analüüs sh

  • gümnaasiumi tegevuses loodavate  andmekogude statistiline analüüs,
  • õppetöö tulemuste sheksamite,  olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste analüüs,
  • edasiõppimise informatsiooni analüüs;
  • kooli dokumentatsiooni analüüs;
  • vestlused juhtkonnaga, pedagoogidega, kooli teiste töötajatega,
  • hoolekogu koosolekute protokollide ja otsuste analüüs,
  • õpilaste küsitluste analüüs;
  • tundide ja ürituste, õpilaste tööde vaatlemine, küsitluste  korraldamine;
  • SWOT analüüs
  • auditid, tutvumine kooli ruumide seisundiga, õppevahendite ja –inventari olemasolu ning olmetingimustega.

2.3.3 Uurimused viiakse läbi vastavalt uurimuste läbiviimise korrale ja ajakavale (Lisa 4).

 3. SISEHINDAMISE TULEMUSTE ESITAMINE

3.1 Sisehindamise tulemuste vormistamine

3.1.1 Sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise analüütiliste kokkuvõttena ja aruandena.

3.1.2 Õppeaasta analüütiline kokkuvõte vormistatakse iga aasta augustikuus. Õppeaasta analüütilise kokkuvõtte pikkuseks on 10 lehekülge.

3.1.3 Sisehindamise aruanne koostatakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Aruande maksimaalseks pikkuseks on 20 lehekülge.

 3.2 Sisehindamise aruande struktuur

Sisehindamise aruande struktuur on kirjeldatud Lisas 2.

3.3 Sisehindamise aruande kooskõlastamine

Sisehindamise  aruanne esitatakse arvamuse avaldamiseks gümnaasiumi hoolekogule  ja kooli pidajale ning õppenõukogule.

3.4 Sisehindamise aruande kinnitamine

Sisehindamise   aruande   kinnitab  direktor peale aruande tutvustamist  kooli õppenõukogus.

 3.5 Sisehindamise aruanne arhiveeritakse vastavalt asjaajamiskorrale.

3.6  Sisehindamise küsimustes tagasisidearuande tutvustamine

Koolidirektor tutvustab nõuniku poolt esitatud tagasiside raportit õppenõukogule.

Nõuniku   poolt  esitatud tagasiside raporti põhjal toimub vajadusel gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise korra korrigeerimine.

 4.SISEHINDAMISE TULEMUSTE KASUTAMINE GÜMNAASIUMI ARENDUSTEGEVUSES

4.1 Gümnaasiumi arengukava seos sisehindamise aruandes esitatud tulemustega

Sisehindamise aruandes väljatoodud gümnaasiumi tegevuse tugevustest ja parendusvaldkondadest lähtuvalt koostatakse gümnaasiumi järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga gümnaasiumi arengukava.

Arengukavas määratakse kindlaks kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, koolituskava, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise kord.

4.2 Üldtööplaani ja valdkondade tööplaanide seos arengukavaga

4.2.1 Gümnaasiumi üldtööplaan on kooli lühiajaline plaan, milles määratakse ühe õppeaasta tegevuskavas lähtudes arengukavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest.

4.2.2 Üldtööplaan on gümnaasiumi arengukava ühe aasta rakendusplaan, kus on arvestatud eelmise õppeaasta töö kokkuvõttest tulenevaid arengukava korrigeerimise vajadusi.

4.2.3 Üldtööplaanist tulenevalt koostavad allüksused ja koolitöötajad oma tööplaanid.

4.3 Sisehindamise läbiviimise korra muutmine  või  uuendamine

Sisehindamise läbiviimise korra muutmine ja uuendamine kinnitatakse direktori käskkirjaga.

 LISA 1

1.  EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Kriteeriumid

Eestvedamise juhtimisega seotud tulemused Üldhariduskooli tegevusnäitajad
1.    Eestvedamine

2.    Strateegiline juhtimine

  1. 2.  PERSONALIJUHTIMINE

 

Kriteeriumid Personaliga seotud tulemused Üldhariduskooli tegevusnäitajad
3.    Personalivajaduse
hindamine

4.    Personali värbamine

5.    Personali kaasamine,
toetamine

6.    Personali arendamine

7.    Personali hindamine ja
motiveerimine

Personali saavutused
Täienduskoolitus Pedagoogide keskmine täienduskoolituse maht tundides .
Personali rahulolu
Personaliga seotud statistika •    Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate
ametikohtade osakaal õpetajate
ametikohtade koguarvust protsentides
(sihiks 100%).

•    Õpetajate vanuseline jaotus
vanusegrupiti protsentides: alla 25.a;
25.-29.a; 30.-39.a; 40.-49.a; üle 50.

•    Õpetajate vanuseline jaotus
kooliastmete vahel vanusegrupiti
protsentides: alla 25.a; 25.-29.a; 30.-
39.a; 40.-49.a; üle 50.

•    Õppeaasta jooksul lahkunud õpetajate
ametikohtade osakaal õpetajate
ametikohtade koguarvust protsentides
(sihiks <10%).

•    Naispedagoogide % kooliastme
pedagoogide üldarvust.

 

 

 

 

 

 

 

  1. 3.      KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

 

Kriteeriumid Huvigruppidega seotud tulemused Üldhariduskooli tegevusnäitajad
8.   Huvigruppidega
koostöö kavandamine

9.   Huvigruppide
kaasamine

10.    Huvigruppidega
koostöö hindamine

Hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus  
Avalikkussuhted
Huvigruppide kaasatus otsustamisse
Huvigruppide tagasiside ja rahulolu

 

 

 

 

  1. 4.      RESSURSSIDE JUHTIMINE

 

Kriteeriumid Ressursside juhtimisega Üldhariduskooli tegevusnäitajad
  seotud tulemused  
4.1 Eelarveliste ressursside •   Õpilaste koguarv õppeaastas jagatud
juhtimine   õpilaste kasutuses olevate arvutite
12. Materiaaltehnilise   arvuga.
baasi arendamine   •   Õpetajate ametikohtade arv õppeaastas
13. Inforessursside   jagatud õpetajate kasutuses olevate
juhtimine   arvutite arvuga (siht 5:1).
14. Säästlik majandamine   •   Õpperuumi ruutmeetreid õpilase
ja keskkonnahoid

 

15. Koolihoone ruumide kasutamine

 

 

  kohta

 


 

  1. 5.      ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

 

Kriteeriumid Õpilaste (lastega) seotud tulemused Üldhariduskooli tegevusnäitajad
5.1 Õpilase areng

5.2 Õppekava

5.3 Õppekorraldus ja –
meetodid

5.4 Väärtused ja eetika

Hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal õpilase koguarvust eelmisel õppeaastal protsentides.
Huvitegevus
Terviseedendus
Õpilastega (lastega) seotud statistika •    Õppeaasta õpilaste koguarv jagatud
õpetajate ametikohtade koguarvuga
(sihiks 15:1).

•    Õpilaste arv klassikomplektide lõikes.

Õpilaste (laste) rahulolu
Gümnaasiumi õpijõudlus •    Klassikursuse kordajate osakaal
põhiharidust omandavate õpilaste
koguarvust protsentides (sihiks 0%);

•    Riigieksamite tulemused õppeaineti
keskmisena punktides.

  • Gümnaasiumi lõpetajate protsent sama lennu alustanutest 10 klassis (sihiks 100%)
  • Lõpetanute arv alustanute arvust.
  • Edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetajate koguarvust protsentides (sihiks 100%).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s