Arenguvestluse kord õpilasega

 

ÕN nr 7

Lisa 6

 

PROJEKT

Sillamäe Gümnaasiumi

ÕPILASEGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORD

 

  1. Lähtuvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 viiakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul õpilasega läbi arenguvestlus, mille eesmärk on õpilase arengu toetamine.
  2. Gümnaasiumi  kasutab ühe meetmena õpilase arengu suunamiseks ja toetamiseks vestlusi õpetajatega sh klassijuhatajaga.
  3. Arenguvestlus on  õpetaja ja õpilase arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise paremale mõistmisele ja suurendama õpilase õpitahet.
  4. Arenguvestlus on süsteemne, läbimõeldud ja ettevalmistatud vestlus, kus analüüsitakse õpilase arengut, samuti arutatakse õpilase tulevikuplaane ja lepitakse kokku tulevikku puudutavates küsimustes.
  5. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuidas saavad kõik osapooled – õpetaja, õpilane ja vajadusel ka lapsevanem – õpilase eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.
  6. Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse seoses õpilase isikliku arenguga arutada.
  7. Arenguvestluse eel võib koostada kirjaliku eneseanalüüsi või vastata küsimustikule.
  8. Arenguvestluse eelküsitluse võib läbi viia eletrooniliselt (näiteks eelküsimustik e-koolis)
  9. Arenguvestluse laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud kasvatuseesmärgid.
  10. Arenguvestluse konkreetsemad eesmärgid on:
  • anda hinnang õppekavast tulenevate kasvatuseesmärkides antud pädevuste omandamisele õpilase eneseanalüüsi kaudu;
  • anda õpilasele infot õpetaja ja kooli ootuste kohta ja ka tagasisidet õpilase arengu kohta;
  • leppida kokku tulevastes eesmärkides, panna paika arenguplaan, suunata õpilast vanusele vastava vastutuse võtmisele oma arengu eest;
  • töötada välja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja selgitada välja õpilase vajadused.

 

  1. Arenguvestluse üheks eesmärgiks on tõhustada ja toetada koostööd kodu ja kooli vahel, et aidata õpilastel saavutada õppekavas määratud kasvatuseesmärke.
  2. Arenguvestlus on vastastikune kokkulepe.
  3. Klassijuhataja ja õpilane:
  • sõlmivad vastastikkuse kokkuleppe,
  • püstitavad arengueesmärgid,
  • arutavad läbi eesmärkide saavutamise teed ja võimalused.
  1. Arengueesmärgid sõnastatakse selgelt ja arusaadavalt. Arengueesmärgid on seotud õpilase eneseanalüüsiga ning püstitatud eesmärkide saavutamist peab olema võimalik jälgida ja mõõta.
  2. Arengueesmärkide saavutamisel on toetav ja abistav roll klassijuhatajal ning vajadusel lapsevanematel.
  3. Kui arenguvestluse käigus tekib küsimusi, mida klassijuhataja ei ole pädev lahendama, kaasatakse probleemi lahendamisse kas juhtkonna esindaja, aineõpetaja, psühholoog või huvijuht.
  4. Kõik õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed.
  5. Arenguvestlusel teatavaks saanud informatsioon on konfidetsiaalne ja ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.
  6. Arenguvestlusel teatavaks saanud kriminaalse sisuga info tuleb edastada vastavalt seadustes sätestatud korrale.
  7. Arenguvestluse tulemused ei mõjuta õpilase hindeid.
  8. Arenguvestlust võib üldjuhul läbi viia üks kord aastas, kuid vajadusel võib õpilase kutsuda arenguvestlusele ka sagedamini.
  9. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib aga arenguperiood olla lühem või pikem.
  10. Arenguvestluse kokkulepped võib protokollida.
  11. Arenguvestluse käigus teada saadud infot võib klassijuhataja kasutada klassi õpilaste arenguvestluste kokkuvõtet tehes, kuid anonüümselt.
  12. Arenguvestluste kokkuvõttes toodud ettepanekuid või arvamusi võib kooli juhtkond arvesse võtta kooli sisehindamises ja juhtimise kavandamises.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s