Lisa 1 Üldpädevused

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava

Lisa 1

Üldpädevused ja nende saavutatuse kriteeriumid

3.2.1 Väärtuspädevus

3.2.1.1 Väärtuspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast;
  • tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega,
  • väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt.

 3.2.1.2 Õppeainete kaudu väärtuspädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

 Teadmise tasand

Õpilane:

  • Teab üldinimlikke kõlbelisi väärtusi, ajajärgu sotsiaalseid väärtusi ja ka kulutuuriväärtusi tänu kirjandusteoste lugemisele ja analüüsimisele.
  • Tunneb õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuure.
  • Mõistab humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhiväärtusi.
  • Mõistab väärtussüsteeme.
  • Tunneb omakultuuri, Euroopa ja maailma kultuuripärandit ning selle seoseid nüüdiskultuuriga.
  • Mõistab kultuuri jätkusuutlikkust.
  • Omab teadmis rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordi-kultuurist.
  • On avara silmaringiga.

 Oskuse tasand

Õpilane:

  • Valib suhtluses sobiva tasandi ning käitumisstiili.
  • Suhtub teadlikult kriitiliselt teabeallikatesse, sh meediasse.
  • Tunnetab loogiliste mõttekäikude elegantsi ning märkab geomeetriliste kujundite harmooniat arhitektuuris ja looduses.
  • On püsiv, objektiivne, täpne ja töökas.
  • Põhjendab oma valikuid.
  • Arvestab enda heaolu kõrval ka teistega.
  • Seisab vastu kesksete normide rikkumisele.
  • Teeb põhjendatud valikuid tervisekäitumises.

 Hoiakute tasand

Õpilane:

  • Väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust ja sobivate keelevahendite valikut suulises ja kirjalikus suhtluses teiste inimestega.
  • Väärtustab ja märkab keelekasutuse esteetilist külge erinevate stiilide esitlemisel ja kirjandusteose kujundliku keele analüüsimisel.
  • On endas kujundanud kõlbelised väärtused, sotsiaalsed hoiakud ning tõekspidamised.
  • Huvitub looduseteadustest.
  • Suhtub kirjandusse kui kunstiloomingusse ja kirjanikku kui loojasse.
  • Omab kultuuriidentiteeti ja on lugupidava hoiakutega oma ning teiste rahvaste kirjandusse ja kultuuri laiemalt.
  • Mõistab ja aktsepteerib erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.
  • On tuttav erinevate maade ja ajastute matemaatikute saavutustega ning seeläbi tajub kultuuride seotust.
  • Suhtub teadusesse kui inimtegevuse tähtsasse valdkonda.
  • On säästliku hoiakuga keskkonna, sh kõige elava suhtes.
  • Väärtustab jätkusuutlikku, vastandlikku ning tervislikku eluviisi.
  • Juhindub oma tegutsemises humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhiväärtustest.
  • Suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse.
  • Elab mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas.
  • Tähtsustab tervist ja jätkusuutlikku eluviisi.
  • Austab loodust ja teiste poolt loodud materiaalseid väärtusi.
  • Suhtub säästvalt keskkonda.
  • Järgib ise ja nõuab oma kaaslastelt võistlusmääruste täitmist.
  • Tähtsustab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid kõiges ja kõikjal.
  • On kujunenud humaanseks ja kõlbeliseks isiksuseks.

 3.2.1.3 Väärtuspädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

 *Kriteerium 1

Õpilane hindab inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast, kui ta…
Arenguetapp Teadmise tasand Oskuse tasand Hoiakute tasand
10 klassi lõpuks
11 klassi lõpuks
12 klassi lõpuks

 Kriteeriumid

Õpilane:

  • tajub ja väärtustab oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, kui ta…
  • väärtustab loomingut ja kujundab ilumeelt, kui ta…

*Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

 3.2.1.4 Väärtuspädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Kultuuriteadlikkus ja –pädevus“.

3.2.1.5 Kultuuriteadlikkus ja –pädevus on oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mitmesuguste vahenditega nagu – muusika, lava- ja kujutav kunst, kirjandus.

3.2.1.6 Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud: Kultuurilised teadmised seisnevad teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. See hõlmab põhiteadmisi peamistest kultuurisaavutustest (sealhulgas popkultuurist). Tähtis on mõista Euroopa ja maailma teiste regioonide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, vajadust seda säilitada, ning esteetiliste tegurite olulisust igapäevaelus.

3.2.1.7 Oskused on seotud nii mõistmise kui väljendusega: nii oskus hinnata ja nautida kunstiteoseid ja -sündmusi kui ka eneseväljendus mitmete vahendite kaudu, lähtudes inimese kaasasündinud võimetest. Samuti on tähtis osata seostada oma isiklikke loomingulisi ja eneseväljenduslikke seisukohti teiste arvamusega ning leida ja realiseerida kultuuritegevuse sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Kultuuriline väljendus on oluline loominguliste oskuste arendamiseks, mida saab üle kanda mitmetele tööalastele tasanditele.

3.2.1.8 Oluline on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise väljenduse mitmekesisuse vastu, mis võib põhineda oma kultuuri sügaval mõistmisel ja identiteeditundel. Positiivne suhtumine hõlmab ka loomingulisust ning soovi arendada esteetilisi võimeid kunstilise eneseväljenduse ja kultuurielus osalemise kaudu.

3.2.2 Sotsiaalne pädevus

3.2.2.1 Sotsiaalne pädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
  • teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid;
  • teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega;
  • aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.

 3.2.2.2 Õppeainete kaudu sotsiaalse pädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

Teadmise tasand

Õpilane:

  • Teab õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid.
  • Mõistab oma tegevuse võimalikke tagajärgi.

Oskuse tasand

Õpilane:

  • Loeb eri ajastuid ja ühiskonnaelu kajastavaid teoseid ning tõlgendab neis käsitletud probleeme ja väärtussuhtumisi, seostades neid nüüdisajaga.
  • Tuleb toime erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides.
  • Osaleb aktiivselt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammides.
  • Oskab teha koostööd.
  • Oskab lahendada dilemmasid ja teha sotsiaalteaduslikke otsuseid, arvestades lisaks loodusteaduslikele seisukohtadele ka inimühiskonnaga seotud aspekte – seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid seisukohti.
  • Väljendab oma tundeid ja seisukohti kunsti kaudu.
  • Arvestab kaaslaste ideedega.
  • Jälgib ja kontrollib oma käitumist, vältides ohuolukordi, olles kaaslaste suhtes viisakas, tähelepanelik, abivalmis jne.
  • Emotsionaalsetes võistlussituatsioonides oskab oma võidurõõmu või kaotusekibedust sobival viisil väljendada.
  • Oskab kaaslastega koos töötada.
  • Kehtestab ennast.
  • Oskab tuua esile oma võimekust ning arendab võimekust.
  • Oskab kohaneda, teha koostööd.
  • On empaatiline, tahte omadustega, eneseväljendusoskusega ning distsipliiniga.

Hoiakute tasand

Õpilane:

  • Omab vastutustunnet ühiskonna ja kaaskodanike ees.
  • Arvestab teiste endast erinevate võimetega inimestega.
  • On valmis kaaslaste ideid ühises tegevuses edasi arendama ja ellu viima ning probleemidele lahendusi leidma.
  • On salliv erinevate arvamuste suhtes, ideed ja loominguliste lahenduste mitmekesisuse suhtes.
  • Aktsepteerib inimestevahelisi erinevusi, arvestab nendega suhtlemisel.

 3.2.2.3 Sotsiaalse pädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

*Kriteerium

Õpilane teostab ennast, toimib teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, kui ta
Arenguetapp Teadmise tasand Oskuse tasand Hoiakute tasand
10 klassi lõpuks
11 klassi lõpuks
12 klassi lõpuks

Kriteeriumid

  • Õpilane teab ning järgib ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid, kui ta…
  • Õpilane teeb erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega, kui ta…
  • Õpilane aktsepteerib inimeste erinevusi ning arvestab neid suhtlemisel, kui ta…

 Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

 3.2.2.4 Sotsiaalne pädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Sotsiaalne ja kodanikupädevus“.

  • Sotsiaalne ja kodanikupädevus on määratletud järgmiselt: Need personaalsed, isikutevahelised ja kultuuridevahelised pädevused hõlmavad kõiki käitumisviise, mis võimaldavad inimestel osaleda tõhusalt ja konstruktiivselt sotsiaalses ja tööelus ning eelkõige aina mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas ja vajadusel lahendada konflikte.
  • Kodanikupädevus võimaldab inimestel kasutada täielikult ära oma kodanikuõigusi, toetudes teadmistele sotsiaalsetest ja poliitilistest mõistetest ja struktuuridest ning aktiivse ja demokraatliku osalemise soovile.

 3.2.2.5 Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakuted:

A. Isiklik ja sotsiaalne heaolu nõuab, et inimene tunneks võimalusi optimaalse füüsilise ja vaimse tervise saavutamiseks ning mõistaks selle tähtsust enda, lähima suhtlusringkonna ja oma pere jaoks, ning teaks, kuidas tervislikud eluviisid saavad sellele kaasa aidata. Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades (nt tööl) üldiselt kehtivaid käitumisreegleid. Sama oluline on tunda inimeste, rühmade, tööorganisatsioonide, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise, ühiskonna ja kultuuriga seotud põhimõisteid. Väga oluline on mõista Euroopa ühiskondade paljukultuurilisust ning sotsiaalmajanduslikke mõõtmeid ning seda, kuidas rahvuslik kultuuriline identiteet suhestub Euroopa identiteediga.

Pädevus eeldab oskust suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades, olla salliv, väljendada ja mõista erinevaid seisukohti, pidada veenvalt läbirääkimisi ning tunda empaatiat selle pädevuse põhielemendina. Tuleb osata toime tulla stressi ja frustratsiooniga ning seda konstruktiivselt väljendada, samuti olla võimeline eristama isiklikku ja tööelu. Pädevus eeldab suhtumist, mis põhineks koostööl, enesekindlusel ja aususel. Inimesed peaks huvituma sotsiaalmajanduslikust arengust, kultuuridevahelisest suhtlemisest ja väärtushinnangute mitmekesisusest, tundma austust teiste vastu ning olema valmis eelarvamuste kõrvalejätmiseks ning kompromissideks.

 B. Kodanikupädevus põhineb teadmistel demokraatia, õigluse, võrdsuse, kodakondsuse ja kodanikuõiguste kohta, mis hõlmab ka teadmisi selle kohta, kuidas neid mõisteid väljendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes deklaratsioonides ning kohaldatakse mitmesugustes institutsioonides piirkondlikul, riiklikul, üleeuroopalisel ja rahvusvahelisel tasandil. See hõlmab teadmisi kaasaja sündmuste kohta, samuti peamiste sündmuste ja suundumuste kohta oma riigi, Euroopa ja maailma ajaloos. Lisaks tuleks arendada teadlikkust sotsiaalsete ja poliitiliste liikumiste eesmärkidest, väärtustest ja poliitikast. Samuti on oluline teada Euroopa integratsioonist ning ELi struktuuridest, põhilistest eesmärkidest ja väärtustest ning teadvustada mitmekesisust ja kultuurilisi identiteete Euroopas.

Vajalikud oskused on oskus suhelda avalikus sfääris ning tunda solidaarsust ja huvi kohaliku ja laiema kogukonna probleemide lahendamise vastu. See nõuab kriitilist ja loomingulist mõtlemist ning konstruktiivset osalemist kogukonna tegevuses ning otsustamises kõigil tasanditel kohalikust riikliku ja Euroopa tasandini, eelkõige hääletamise teel.

Positiivne suhtumine eeldab igakülgset austust inimõiguste vastu ja võrdsuse tunnustamist demokraatia alusena ning eri religioonide ja rahvuste väärtussüsteemide vaheliste erinevuste mõistmist. Samuti on tähtis, et inimene tunnetaks oma kuuluvust kohalikku kogukonda, riiki, Euroopa Liitu, Euroopasse ja maailma üldiselt ning sooviks osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis kõigil tasanditel. Sinna alla käib ka vastutustunde olemasolu, samuti mõistmise ja austuse ülesnäitamine ühenduse ühtekuuluvuse tagamiseks vajalike ühiste väärtuste suhtes, nagu demokraatlike põhimõtete austamine. Konstruktiivne osalemine eeldab ka soovi olla aktiivne kodanik, toetada sotsiaalset mitmekesisust ja ühtekuuluvust ning austada teiste väärtushinnanguid ja privaatsust.

3.2.3 Enesemääratluspädevus

3.2.3.1 Enesemääratluspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
  • järgida terveid eluviise;
  • leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele.

3.2.3.2 Õppeainete kaudu enesemääratluspädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

Teadmise tasand

Õpilane:

  • On jõudnud iseenda sügavama mõistmiseni.
  • Omab teadmist oma anatoomiast, füsioloogiast ja tervislikest eluviisidest, sh viirushaiguste probleeme.
  • Teab individuaalset energia- ja toitumisvajadust ning teadmatusest ja väärinterpretatsioonist tekkivaid ohte.

Oskuse tasand

Õpilane:

  • Hindab oma tugevaid ja nõrku külgi.
  • Hindab ja arendab oma võimeid.
  • Oskab analüüsida oma tundeid, tegevusi ja käitumist.
  • Hindab oma nõrku ja tugevaid külgi.
  • Järgib terveid eluviise.
  • Lahendab iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.
  • Analüüsib ennast ja võtab enda kohta tagasisidet.
  • Väljendab end kunstivahendite kaudu.
  • Omab eeldusi tegelemaks elukestavalt kunstiga.
  • Oskab hinnata oma kehalisi võimeid.

 Hoiakute tasand

Õpilane:

  • On kujunenud rahvuslik, kultuuriline ja riiklik enesemääratlus.
  • On kujunenud personaalne, sotsiaalne ja kultuuriline identiteet.
  • On valmis oma kehalisi võimeid arendama.
  • Suudab jälgida ja kontrollida oma käitumist.
  • Järgib terveid eluviise ning väldib ohuolukordi.

 3.2.3.3 Enesemääratluspädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

*Kriteerium 1

Õpilane mõistab ja hindab iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi, kui ta…
Arenguetapp Teadmise tasand Oskuse tasand Hoiakute tasand
10 klassi lõpuks
11 klassi lõpuks
12 klassi lõpuks

Kriteeriumid

  • Õpilane järgib terveid eluviise, kui ta…
  • Õpilane leiab lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele, kui ta…

Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

3.2.4 Õpipädevus

3.2.4.1 Õpipädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet;
  • planeerida õppimist ning seda plaani järgida;
  • kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades;
  • analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust.

3.2.4.2 Õppeainete kaudu õpipädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

Teadmise tasand

Õpilane:

  • Eristab fakti ja arvamust.
  • Suudab hankida vajaminevat infot.

Oskuse tasand

Õpilane:

  • Analüüsib teksti ja mõtestab seda.
  • Hangib teavet eri allikatest ja kasutab seda kriitiliselt.
  • Koostab eri liiki tekste.
  • On suuteline oma arvamust kujundama ja sõnastama.
  • Oskab otsida teavet ja kasutada sõnaraamatut.
  • Suudab ennast reflekteerida.
  • Analüüsib õpitud teadmisi ja oskusi.
  • Analüüsib, otsib ratsionaalseid võtteid ja hindab kriitiliselt tulemusi.
  • Üldistab ja kasutab analoogiat.
  • Kasutab õpitud teadmisi uutes olukordades.
  • Leiab ülesannete lahendusteid üksnes tema enda iseseisva mõtlemise teel
  • Leiab loodusteaduslikku infot, sõnastab probleeme ja uurimisküsimusi, planeerib ja teeb katseid või
  • vaatlusi, analüüsib, tõlgendab ning esitab tulemusi.
  • Rakendab erinevaid õpistrateegiaid IKT-põhises õpikeskkonnas, saades kiiret ja individualiseeritud
  • tagasisidet.
  • Organiseerib õpikeskkonda.
  • Hangib õppimiseks vajaminevad vahendid ja teabe.
  • Planeerib õppimist.
  • Kasutab õpitut erinevates kontekstides ja probleeme lahendades.
  • Analüüsib ennast ja kavandab selle järgi oma edasiõppimist.
  • Kasutab ainespetsiifilist keelt info vastuvõtuks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja talletamiseks.
  • Kavandab töid, teeb töid ja analüüsib kavandatut.
  • Analüüsib ja hindab oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset.
  • Seab eesmärke ja täiustab tundides õpitud oskusi.

Hoiakute tasand

Õpilane:

  • Omab kriitilis-loovat mõtlemist.
  • Tunneb huvi aktiivse eluviisi vastu.
  • On valmis õppima uusi liikumisviise.

3.2.4.3 Õpipädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

*Kriteerium 1

Õpilane organiseerib õppekeskkonda ja hangi õppimiseks vajaminevat teavet, kui ta…
Arenguetapp Teadmise tasand Oskuse tasand Hoiakute tasand
10 klassi lõpuks
11 klassi lõpuks
12 klassi lõpuks

Kriteeriumid:

  • Õpilane planeerib õppimist ning järgib seda plaani, kui ta…
  • Õpilane kasutab õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades, kui ta…
  • Õpilane analüüsib enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust, kui ta…

Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

3.2.4.4 Õpipädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Õppimisoskus“. Õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus.  Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. See pädevus hõlmab uute teadmiste ja oskuste omandamist, töötlemist ja seostamist eelnevaga, samuti sobivate juhendajate leidmist ja nende abi kasutamist. Õppimisoskus võimaldab õppijatel eelnevatele teadmistele ja elukogemusele tuginedes omandada ja rakendada teadmisi ja oskusi mitmesugustes olukordades nii kodus, tööl kui koolis. Pädevuse omandamisel mängivad esmatähtsat rolli motiveeritus ja enesekindlus.

Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud: Kui õpitakse kindlal tööga või karjääriga seotud eesmärgil, vajatakse teadmisi lähtuvalt pädevustest, teadmistest, oskustest ja kvalifikatsioonidest. Igal juhul on õppimisoskuse omandamiseks vaja, et õppija teaks, milliseid õpistrateegiaid ta eelistab ja saaks nendest strateegiatest aru, mõistaks oma oskuste ja kvalifikatsioonide tugevaid ja nõrku külgi ning oleks suuteline leidma haridus- ja koolitusvõimalusi ning sobivaid juhendajaid ja/või toetajaid. Vajalikud oskused hõlmavad esmalt edasiõppeks vajalike põhioskuste (kirja-, arvutus- ja IKT-alased oskused) omandamist. Inimene peab suutma põhioskustele toetudes omandada, töödelda ja assimileerida uusi teadmisi ja oskusi. See nõuab oma õpitegevuse, karjääri ja töö otstarbekat korraldamist ning eelkõige võimet järjekindlalt õppida, keskenduda pikkade perioodide vältel ning hinnata kriitiliselt õppimise eesmärke.

Õppijad peavad suutma töötada iseseisvalt, näidates üles enesedistsipliini, aga samuti teha õppeprotsessis ka kollektiivset tööd, kasutada ära heterogeense rühma eeliseid ning jagada omandatud teadmisi. Inimesed peavad oskama oma õpitegevust korraldada, oma tööd hinnata ja vajadusel otsida nõu, teavet ja tuge. Positiivne suhtumine kätkeb motivatsiooni ja enesekindlust, mis võimaldaks edukalt õppida kogu elu. Probleemide lahendamisele suunatud mõtlemine aitab kaasa nii õppimisele kui inimese võimele ületada takistusi ning kohaneda muutustega. Positiivset suhtumist aitab kujundada ka soov kasutada varasemaid teadmisi ja elukogemusi ning uudishimu, mis ajendab otsima uusi õppevõimalusi ning õpitut mitmesugustes elus ette tulevates olukordades rakendama.

 3.2.5 Suhtluspädevus

3.2.5.1 Suhtluspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid,
  • oma seisukohti esitada ja põhjendada;
  • lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;
  • kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili;
  • väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt.

 3.2.5.2 Õppeainete kaudu suhtluspädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

Teadmise tasand

Õpilane:

  • Esitab mõistete korrektsed definitsioonid.
  • Sõnastab hüpoteesid ja väited või teoreemid.

Oskuse tasand

Õpilane:

  • On hea eneseväljendusega, mõistab  ja loob teksti.
  • Väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt.
  • Vormistab ülesannete lahendused.
  • Eristab olulist ebaolulisest ja näeb objektide seoseid.
  • Mõistab seostab ja edastab infot, mis on esitatud erinevatel viisidel (tekst, graafik, tabel, diagramm, valem).
  • Formaliseerib tavakeeles esitatud infot ning vastupidi: esitab matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles.
  • Esitab uurimuslike tööde tulemusi kirjalikult ja suuliselt.
  • Lahendab dilemmad ja sotsiaalteaduslikud probleemid.
  • Otsib infot ja interpreteerib, kasutades nii eesti- kui ka võõrkeelseid teabeallikaid.
  • Kasutab korrektselt loodusteaduslikku keelt ja oskab arusaadavalt vahendada loodusteaduslikke probleeme ühiskonna liikmete vahel.
  • Loeb ning mõistab teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust.
  • Kirjutab eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili.
  • Mõistab erinevatest infoallikatest pärinevaid tekste ja tõlgendab neid.
  • Väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt nii suulises kui ka kirjalikus kõnes.
  • Kasutab oskussõnavara.
  • Väljendab ennast sõnaliselt.

Hoiakute tasand

  • Suudab ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades.
  • Väärtustab õigekeelsust ning väljendusrikast keelt.

3.2.5.3 Suhtluspädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

*Kriteerium 1

Õpilane väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt, arvestades olukordi ja

suhtluspartnereid, esitab ja põhjendab oma seisukohti, kui ta…ArenguetappTeadmise tasandOskuse tasandHoiakute tasand10 klassi lõpuks   11 klassi lõpuks   12 klassi lõpuks

Kriteeriumid

  • Õpilane loeb ning mõistab teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust, kui ta…
  • Õpilane kirjutab eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili, kui ta…
  • Õpilane väärtustab õigekeelsust ning väljendusrikast keelt, kui ta…

*Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

 3.2.5.4 Suhtluspädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Emakeeleoskus“ ja „Võõrkeelteoskus“.

  1. Emakeeleoskuse määratlus:

Emakeeleoskus on suutlikkus väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui kirjalikult (kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskus) ning suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates ühiskondlikes ning kultuurilistes situatsioonides nii koolis, tööl, kodus kui vabal ajal.

 Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud

Suhtlusoskus tuleneb emakeele omandamisest, mis on seotud inimese kognitiivse oskusega tõlgendada maailma ja seostada end teistega. Emakeeleoskus eeldab teadmisi sõnavarast, funktsionaalsest grammatikast ja keele funktsioonidest. See kätkeb ka verbaalse suhtluse põhiliikide, mitmesuguste ilukirjanduslike ja tarbetekstide ning eri stiilide ja registrite põhiomaduste tundmist ja mõistmist, et keelekasutus ja suhtlusviis varieerub sõltuvalt olukorrast.

Pädevus eeldab järgmisi oskusi: suulise ja kirjaliku suhtlemise oskust mitmesugustes suhtlussituatsioonides ja oskust oma suhtlusviisi jälgida ning kohandada seda vastavalt olukorra nõuetele. Samuti eeldab emakeeleoskus suutlikkust eristada ja kasutada eri liiki tekste, otsida, koguda ja töödelda teavet, kasutada abivahendeid ning esitada oma suulisi ja kirjalikke argumente veenvalt ning sõnastada ja väljendada neid kontekstikohaselt.

 Positiivne suhtumine emakeeleoskusesse kätkeb soovi arendada kriitilist ja konstruktiivset dialoogi, esteetilistest väärtustest lugupidamist ning soovi nende poole püüelda ja huvi teistega suhtlemise vastu. See eeldab, et ollakse teadlikud keele mõjust teistele ja vajadusest mõista ja kasutada keelt positiivselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil.

 B. Võõrkeelteoskuse määratlus:

Võõrkeelteoskus eeldab suuresti samasuguseid oskusi kui emakeeleoskus: see põhineb suutlikkusel mõista, väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui kirjalikult (kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskus) mitmesugustes sotsiaalsetes ja kultuurilistes situatsioonides koolis, tööl, kodus ja vabal ajal, lähtudes inimese vajadustest ja soovidest. Samuti hõlmab võõrkeelteoskus selliseid oskusi nagu suhtluse vahendamine ja kultuuridevaheliste erinevuste mõistmine. Inimese keeleoskuse tase varieerub nelja osaoskuse (kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine) ja räägitavate keelte vahel ning sõltub inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, keskkonnast ning vajadustest ja/või huvidest.

 Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud

Võõrkeelteoskus eeldab teadmisi sõnavarast ja funktsionaalsest grammatikast ning verbaalse suhtluse peamiste liikide ja registrite tundmist. Olulised on ka teadmised ühiskonnas kehtivate konventsioonide, kultuuri ja keelte variatiivsuse kohta. Vajalikud põhioskused hõlmavad suutlikkust mõista kõnet, algatada, jätkata ja lõpetada vestlusi ning lugeda, mõista ja luua tekste lähtuvalt isiklikest vajadustest. Samuti on tähtis kasutada otstarbekalt abivahendeid ning õppida keeli ka mitteformaalses kontekstis, mis on osa elukestvast õppest. Positiivne suhtumine eeldab kultuurilisest mitmekesisusest lugupidamist ning huvi keelte ja kultuuridevahelise suhtluse vastu.

 3.2.6 Matemaatikapädevus

Matemaatikapädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades.

 Õppeainete kaudu matemaatikapädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

 Teadmise tasand

  • Tunneb süsteemselt matemaatilisi mõisteid ja seoseid.

 Oskuse tasand

  • Arvutab, nt sisseoste tehes.
  • Esitab katse- või vaatlusandmeid tabelina ja arvjoonisena, analüüsib neid, leiab seoseid ning seob arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga.
  • Analüüsib mõõtmistulemusi (sh mõõtemääramatust), esitades eri objekte ja protsesse neid võrreldes ning omavahel seostades.
  • Analüüsib erineval kujul esitatud statistilisi andmeid (graafikud, tabelid, diagrammid) ja teeb nende põhjal järeldusi, kasutades matemaatilisi sümboleid ja meetodeid erinevate ülesannete lahendamisel, näiteks ajaarvamine ja ressursside planeerimine, ja tulemsute tõesuse kontrollimine.
  • Leiab lahendusstrateegiaid ja rakendab, analüüsib lahendusideid.
  • Analüüsib sporditehnilisi oskuseid.
  • Selgitab kehalise töövõimekuse näitajad ja sporditulemuste dünaamika, kasutades matemaatilist keelt

 Hoiakute tasand

  • Huvitub matemaatikast.
  • Mõistab matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust.
  • Kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.

 Matemaatikapädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

*Kriteerium 1

Õpilane kasutab matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades, kui ta…
Arenguetapp Teadmise tasand Oskuse tasand Hoiakute tasand
10 klassi lõpuks
11 klassi lõpuks
12 klassi lõpuks

 Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

 Matemaatikapädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest“.

 A. Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Hea arvutamisoskuse saavutamisel on rõhuasetus protsessil ja tegevusel ning samuti teadmistel. Matemaatikapädevus hõlmab vähemal või suuremal määral ka võimet ja soovi kasutada matemaatilisi mõttemeetodeid (loogikat ja ruumilist mõtlemist) ja esitusviise (valemid, mudelid, skeemid, graafikud).

B. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks. Tehnoloogiapädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Teaduslik pädevus ja tehnoloogiapädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest.

Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud

A. Matemaatikaalased vajalikud teadmised hõlmavad head numbrite, mõõtesüsteemide, struktuuride, põhitehete ja matemaatiliste esitusviiside tundmist, arusaamist matemaatilistest terminitest ja mõistetest ning küsimustest, millele matemaatika võib aidata vastuseid leida. Vajalikud oskused on matemaatika põhiprintsiipide ja -protsesside rakendamine igapäevastes olukordades kodus ja tööl ning võime järgida ja hinnata argumentatsiooni. Pädevus eeldab suutlikkust mõelda matemaatiliselt, mõista matemaatilisi tõendeid, suhelda matemaatilises keeles ning kasutada sobivaid abivahendeid. Positiivne suhtumine põhineb austusel tõe vastu, soovil otsida põhjendusi ning hinnata nende paikapidavust.

B. Teaduses ja tehnoloogias hõlmavad põhiteadmised looduse põhiprintsiipide, põhiliste teaduslike mõistete, põhimõtete ja meetodite, tehnoloogia ja tehnoloogiliste toodete ja protsesside tundmist ning teaduse ja tehnoloogia poolt loodusele avalduva mõju mõistmist. Seega peaksid kõnealused pädevused aitama inimestel paremini mõista teaduslike teooriate, rakenduste ja tehnoloogia arengut, selle piire ja sellega kaasnevaid ohtusid (seoses otsustamisega, väärtustega, moraalsete küsimustega, kultuuriga jne) ühiskonnas. Põhioskused on võime kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning teaduslikke andmeid teatava eesmärgi saavutamiseks või teatava tõenditel põhineva otsuse või järelduse tegemiseks. Tähtis on ka oskus tunda ära teadusliku uurimuse põhiomadused ning suutlikkus tehtud järeldusi ning nendeni viinud mõttekäiku kirjeldada.

Pädevust iseloomustav suhtumine põhineb kriitikameelel ja uudishimul, huvitumisel eetilistest küsimustest ning turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tähtsakspidamisel, eelkõige nendes küsimustes, mis käsitlevad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut inimese enda, tema pere, kogukonna ja globaalsest seisukohast.

Matemaatikapädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Infotehnoloogiline pädevus“.

Infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil. See põhineb peamistel IKT-alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine Interneti teel.

Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud:

Infotehnoloogiline pädevus eeldab head arusaamist ja teadmisi infotehnoloogia olemusest, rollist ja infotehnoloogilistest võimalustest igapäevastes situatsioonides nii isiklikel ja meelelahutuslikel kui tööalastel eesmärkidel. See hõlmab peamisi arvutirakendusi, nagu teksti- ja tabeltöötlus, andmebaasid, info salvestamine ja haldamine, Interneti võimaluste ja potentsiaalsete ohtude tundmist, elektroonilist suhtlemist (e-post, võrgusuhtlus) tööalastel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, teabe jagamiseks, koostöövõrkude loomiseks, õppimiseks ja teadustegevuseks. Oluline on ka mõista, kuidas infotehnoloogia toetab loomingulisust ja uuendustegevust, suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe paikapidavusse ja usaldusväärsusesse ning olla teadlik infotehnoloogia interaktiivse kasutuse õiguslikest ja eetilistest põhimõtetest.

Olulised oskused on oskus leida, koguda ja töödelda infot ning kasutada seda kriitiliselt ja süstemaatiliselt, eraldades linke kasutades olulist ebaolulisest ja reaalset virtuaalsest. Tuleb osata rakendada sobivaid abivahendeid keeruka teabe loomiseks, esitamiseks ning mõistmiseks ning leida ja kasutada internetipõhiseid otsingusüsteeme ja muid teenuseid. Tähtis on ka oskus kasutada infotehnoloogiat kriitilise mõtlemise, loomingulise ja uuendustegevuse toetuseks. Infotehnoloogia kasutamine nõuab kriitilist ja läbimõeldud suhtumist saadaolevasse teabesse ning vastutustundlikkust interaktiivse meedia kasutamisel. Pädevust aitab arendada ka huvi osaleda võrkudes ja ühendustes kultuurilistel, sotsiaalsetel ja/või õpieesmärkidel.

 

3.2.7 Ettevõtlikkuspädevus

Ettevõtlikkuspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust:

  • ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;
  • näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi;
  • seada eesmärke ja neid ellu viia;
  • korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
  • reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

Õppeainete kaudu ettevõtlikkuspädevuse kujunemine võimaldab saavutada gümnaasiumi lõpuks järgmise suutlikkuse:

Teadmise tasand

  • Teadvustab erinevates elukutsetes loodusteaduslike teadmiste olulisust.
  • On teadlik demokraatliku ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest.

Oskuse tasand

  • On enesekindel ja julge.
  • Tuleb toime võõrkeelses keskkonnas.
  • Teostab oma ideid ja eesmärke.
  • Teeb koostööd teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.
  • Analüüsib vaadeldavate objektide omadusi: uurib objektide ühiseid omadusi, selle alusel sõnastab hüpoteesi ja otsib ideid selle kehtivuse põhjendamiseks.
  • Näeb ja sõnastab probleeme, genereerib ideid ning kontrollib nende headust.
  • Uurib objektide muutusi, mille on põhjustanud erinevad parameetrid, hindab riske ning otsib optimaalseid lahendusi tõenäosusteooria ja funktsioonidega (eeskätt selle ekstreemumiga) seotud ülesannete lahendamise kaudu.
  • Leiab ühele ülesandele erinevaid lahendusideid.
  • Lahendab eluliste andmetega ülesandeid.
  • Osaleb pikemates projekttöödes.
  • Käsitleb asju probleemipõhiselt.
  • On osalenud kõrgema taseme mõtlemisoskusi nõudvates õpitegevustes.
  • Kirjutab kriitilisi esseid ja analüüsib kriitilisi esseid.
  • Planeerib ja reflekteerib õppetegevust.
  • Lahendab sotsiaalteaduslikke probleeme ning langetab otsuseid.
  • Näeb probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seab eesmärke, genereerib ideid ja teostab neid.
  • Valib sobivaid ja loovaid meetodeid, et teostada ideid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ning ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.
  • Genereerib ideid, hindab olemasolevaid ressursse, püstitab eesmärke ning kavandab tegevused ja viib need lõpule.
  • On initsiatiivikas ja panustab rühmatöösse ning vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest.
  • Näeb probleeme ja leiab neile lahendusi.
  • Püstitab eesmärke, genereerib ideid ning sobivaid vahendeid ning meetodeid kasutades leiab teostusviise.
  • Analüüsib oma tervislikku seisukorda ja töövõimet, kavandab ja realiseerib tegevusi tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks.
  • Arukaid riske võttes tuleb toime ebakindlusega.

 

Hoiakute tasand

  • Mõtlemine on paindlik ja genereerib ideid.
  • On mõtlemis- ja algatusvõimeline isik, kes läheneb loovalt ning paindlikult elus ettetulevatele probleemidele (muutuv tööjõuturg, majanduskriisid jms).
  • Võtab vastutuse õppimise eest enda peale.
  • On tunnetanud kogemuse kaudu aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid.
  • On initsiatiivikas ja võtab vastutust.
  • Teeb koostööd eesmärkide teostamiseks.
  • Viib tegevused lõpuni.
  • Reageerib paindlikult muutustele.
  • Võtab arukaid riske ning tuleb toime ebakindlusega.

Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu, lähtudes järgmistest pädevuse kujunemise ja saavutatuse kriteeriumidest.

*Kriteerium 1

Õpilane loob ideid ja viib neid ellu, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades, kui ta…
Arenguetapp Teadmise tasand Oskuse tasand Hoiakute tasand
10 klassi lõpuks
11 klassi lõpuks
12 klassi lõpuks

Kriteeriumid

  • Õpilane näeb probleeme ja neis peituvaid võimalusi, kui ta…
  • Õpilane korraldab ühistegevusi, näitab initsiatiivi ja vastutab tulemuste eest, kui ta…

Üldpädevuse kriteeriumid klassiti sätestatakse hiljemalt 01.09.2013. a.

Ettevõtlikkuspädevus on tihedalt seotud elukestvas õppes oleva võtmepädevusega „Algatusvõime ja ettevõtlikkus“.

Algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. See pädevus ei tule üksikisikutele kasuks mitte üksnes koduses ja ühiskondlikus igapäevaelus, vaid ka töökohal, aitab neil mõista oma töö konteksti ja kasutada ära võimalusi ning on aluseks konkreetsematele oskustele ja teadmistele, mida vajavad sotsiaalse või äritegevusega alustajad või sellele kaasa aitajad. See peaks sisaldama eetiliste väärtuste teadvustamist ja edendama head juhtimistava.

Pädevusega seotud olulised teadmised, oskused ja hoiakud:

Vajalikud teadmised hõlmavad võimet teha kindlaks olemasolevad võimalused isiklikus elus, kutsealal ja äritegevuses, sealhulgas üldisemat arusaamist elu- ja töökeskkonnast: teadmised majanduse toimimisest ja tööandja või organisatsiooni võimalustest ja probleemidest. Samuti tuleb mõista ettevõtete eetilist rolli ja seda, kuidas ettevõtted saavad näiteks õiglase kaubanduse või sotsiaalse aktiivsuse kaudu aidata kaasa ühiskonna positiivsele arengule.

 Vajalikud oskused on aktiivne projektijuhtimine (muuseas kaasa arvatud võime kavandada, organiseerida, juhtida, delegeerida, analüüsida, suhelda, kontrollida, hinnata ja tulemusi registreerida), tõhus esindamine ja läbirääkimiste pidamine ning oskus töötada nii üksikult kui töörühma liikmena. Väga oluline on võime mõista oma tugevaid ja nõrku külgi ning hinnata ja võtta õigustatud riske. Ettevõtlikku suhtumist iseloomustab algatusvõime, aktiivsus, iseseisvus ja uuendusmeelsus isiklikus, töö- ja ühiskondlikus elus. Samuti eeldab see motiveeritust ja tahtekindlust nii isiklike kui ühiste, kaasa arvatud tööalaste eesmärkide saavutamiseks.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s