Hindamisjuhend

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava LISA 5

Sillamäe Gümnaasiumi

HINDAMISJUHEND

Sillamäe Gümnaasiumi Hindamisjuhend (edaspidi hindamisjuhend) on koostatud lähtudes Haridus- ja teadusministri 16.11.2006 määruse nr 41 “Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ nõuetest.

Hindamisjuhend täpsustab hindamise korralduse ning õpetajate ja õpilaste tegevuse seoses hindamisega.

Hindamisjuhend on õppekava osa.

1. Hindamise eesmärgid

1.1 Koolis järgitakse õpilase hindamisel „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 sätestatut ning juhindutakse  „Gümnaasiumi riiklikust õppekavast“ § 15 – § 18.

1.2 Hindamise eesmärgid on seotud eelkõige õpilase arenguga:

1) toetada õppimist ja individuaalset arengut;

2) anda tagasisidet õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata sihikindlalt õppima;

4) suunata enesehinnangu kujunemist,

5) suunata ja toetada edasise haridustee valikul;

6) anda alus kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

 

1.3 Hindamise, „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord on sätestatud riiklikes õppekavades.

1.4 Hindamisest teavitamine on sätestatud kooli kodukorras.

2. Kujundav hindamine

2.1 Kujundava hindamisega analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

2.2 Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

2.3 Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta.

2.4 Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

2.5 Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

2.6 Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

3. Kokkuvõttev hindamine

3.1 Õpilase (ainealaseid) teadmisi ja oskusi võrreldakse õppe aluseks olevas ainekavas (õppekavas) toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.

3.2 Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

3.3 Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse vastavalt kinnitatud hindamissüsteemile vastavate numbriliste hinnetega.

3.4 Õpitulemusi ühe kursuse õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehindega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis.

3.5 Kokkuvõtva hindamist rakendatakse samuti õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamise puhul koolis õpetatava osana.

4. Hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted

4.1 Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».

4.2 Hindamisel viie palli süsteemis:

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.

4.3 Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

4.4 Kool kasutab gümnaasiumis valikkursuste hindamisel hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.

5. Tulemuse hindamine hindega „nõrk“, kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

6. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

6.1 Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

6.2 Õpilasel on üldjuhul õigus järele vastata 10 päeva jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist või puudumise korral kooli tulemise esimesest päevast alates.

Järeltöid saab 10 päeva jooksul sooritada kaks korda.  Mitterahuldava hinde tõttu või põhjuseta puudumise korral tegemata töö järeletegemine on esimene järeltöö.

Kui õpilane pole 10 päeva jooksul tööd järele vastanud, on õpetajal õigus hinnata tulemus hindega „1“.

Põhjusega puudumisel on esimene kord töö põhisooritus, järgnevad on ebaõnnestumise korral järeltööd. Erandkorras võib õpetajaga kokkuleppel mõjuvate põhjuste olemasolul järele vastata ka muul ajal, välja arvatud kursuse viimasel nädalal.

6.3 Õpetajal lähtub ajaliste piirangute seadmisel õpilase soovile järele vastata või sooritada järeltööd mõistlikkuse põhimõttest, kusjuures õpilase hindamisel ei ole määravaks asjaolu, et hinne on saadud järelevastamise või järeltöö kaudu.

6.4 Järelevastamine ja järeltöö asendab eelneva hinde, tingimusel, et järelevastamise või järeltöö käigus saadud hinne väljendab õpilase õpitulemuste paranemist.

6.5 Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg ning eriti toetatakse õppimist, mis püüdleb senisest parema tulemuse suunas.

6.6 Kursusehinne pannakse välja e-kooli päevikus õpetaja poolt kursusehinde arvestuspäevaks.

Õpilane võib kursusehinde vaidlustada ja taotleda hinde parandamist 10 päeva jooksul alates kursusehinde teadasaamisest (e-kooli päevikusse kandmisest).

Õpilase motiveeritud taotlus esitatakse kooli direktorile. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

6.7 Tegemata hindeline töö või hindamata jäänud hinnatav töö märgitakse e-koolis märgiga „0“.

Kui „puudulikule“ sooritatud töö järeltöö hinne on taas „puudulik“, siis seda hinnet e-kooli ei lisata, vaid õpetaja lisab põhitöö hindele kommentaari.

Kõrgemale tulemusele parandatud hinne on märgistatud e-koolis tärniga (näiteks 3*) ja see asendab puudulikku hinnet.

6.8 Õpetajatel on mahukamate tööde (kirjand, essee, mitmetunniline kontrolltöö) läbivaatamiseks ja hindamiseks aega 10 päeva, lühemate hinnatavate tööde puhul 5 päeva.

7. Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord

Hinnete ja hinnangute vaidlustamine ning vaidemenetlus toimub „Haldusmenetluse seaduses“ § 71 – § 87 sätestatud kohaselt.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s