6.2 Lõimingu kasutamise põhimõtted

6.2.1 Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil.

6.2.2 Lõiminguga seostatakse ühel või teisel moel eraldiseisvaid õpetatavaid teadmisi ja oskusi ning asetatakse need reaalse alu konteksti aidates õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks.

6.2.3 Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade kursuste ühisosa järgimisel, kursuste teemade ja koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning  viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

6.2.4 Lõiming on tegevus, mis eeldab suhtlemist ja arutelu ning toimub peamiselt õpetaja vahetul juhendamisel. Lisaks vahenduspedagoogikale on õppetegevuses oluline õpilase aktiivsus ja motiveeritus. Õpetajatepoolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist, seostades teadmisi õpilase huvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust.

6.3.5 Lõimingu kaudu soodustakse avastamist, lahendamist ja oma lahenduste põhjendamist. Lõimingu kaudu püüeldakse selles suunas, et teadmisi õpitaks kriitiliselt ja läbimõeldult ning seostades neid reaalse eluga.

6.2.6  Lõimingu kasutamise eesmärkide saavutamiseks kavandab õpetaja õppetegevust õpilasekesksena, arvestades õpilase ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi ja kogemusi ning õpilasele antakse valikuvõimalusi ning pühendatakse aega arutelule, siis on ka.

6.2.7 Lõimingul on oluline roll õppimise fragmenteerituse vähendamiseks. Lõimimise eesmärgiks on muuta õppimine õpilase jaoks tähenduslikumaks. Õppetegevuses aidatakse teadmisi konstrueerida tähenduslikus kontekstis. Selle saavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostöös teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse.

6.2.8 Lõimingu abil suunatakse õpilasi püüdlema suunas, kus õpilased areneksid aktiivseteks ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma teadmisi varasematele teadmistele tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemuste põhjal ja seostatuna.

6.2.9 Kooli õppekeskkonna kujundamisega õpilasest lähtuvas aspektis arendatakse õpilaste suutlikkust ühe õppeaine teadmisi ja oskusi teise õppeainesse üle kandma nii, et tekiks suutlikkus koolis õpitut seostada ka argielu teadmise ja oskusega.

6.2.10 Õppetegevuse kavandamise ja läbiviimise protsessi käsitletakse kui õpilase välist lõimingut, mille käigus õpetajad seostavad erinevate õppemeetodeid kasutades õpilaste teadmiste ja oskuste omandamist nii, et õppekava ja õpetus oleksid terviklikud. Õpetuse terviklikkus toetab parimal moel õpilase sisemise lõimingu tekkimist ning üldpädevuste kujunemist.

6.2.11 Lõimingus kavandatakse õppetegevuses mingi teadmine, oskus või hoiak kui keskne idee nn fokuseeriv tsenter. Kooli õppekava kontekstis on sellisteks keskseteks aineülesteks ideedeks pädevused. Pädevusi käsitleme kui lõimingutsentreid, mis on aluseks suutlikkuse kujunemisel. Pädevuste kujundamist taotletakse nii õppe- kui ka õppekavavälises tegevuses.

6.2.12 Lõimingutsentriks võivad olla erinevad

a) õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, diskussioon, ajurünnak, probleemõpe, õppekäik, ekskursioon, matk), mis aitavad õpilasel omandada erinevaid töövõtted ja saada kogemusi või

b) õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö, essee), mis täidavad olulist rolli sisemise lõimingu saavutamisel.

c) lõiminguks võib olla ka mistahes probleem, meetod või vahend, millega kaks või enam õpikogemust seostatakse.

6.2.13 Lõimingutsentri valikut kirjeldab õpetaja oma töökavas. Õpetaja määratlseb sobiva lõiminguviisi ja sellega seotud tegevused. Tegevused peavad olema õpetaja poolt valitud hariduslikult tähenduslikud ja soodustama iga teema õpitulemuste saavutamist ka siis, kui nad ei sisalda endas lõimingut. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada üldpädevusi või valdkonnapädevusi.

6.2.14 Lõiminguviisid võivad olla ainetevaheliste seostena, ajalises kooskõlas, teemade kombineerimisena, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondade vaheline lõiming.

6.2.15 Lõimingut kirjeldab õpetaja töökavas õppetegevusena, milleks võivad olla projektide kavandamine ja teostamine, probleemide lahendamine, uurimine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine.

6.2.16 Lõimingu õnnestumiseks teevad õpetajad koostööd nii ainevaldkondade alusel loodud õppetoolides kui ka muus sobivas koostöövormis.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s