5.4 Mittestatsionaarne õpe

5.4.1 Vastavalt gümnaasiumi põhimäärusele toimub gümnaasiumis lisaks statsionaarsele õppele ka mittestatsionaarne õpe.

5.4.2  Gümnaasiumis on tagatud mittestatsionaarses õppevormis õppijatele tagatud nii õppesuunad kui ka valikained tingimustel ja mahus, mis on sätestatud „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ statsionaarse õppega gümnaasiumile.

5.4.3 Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Sellest tulenevalt „Gümnaasiumi riikliku õppekava § 14 lg 1 kohaselt kasutatakse ühe kursuse läbimiseks juhendatud õppetööd vähem kui 35 õppetundi. Vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele“ § 22 lõikele 3 õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine.

5.4.4 Mittestatsionaarses õppes on kooli poolt tagatud õpilasele koormus vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis on tagatud õpilasele koormus vähemalt 15 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Õpilase nõusolekul võib koormust vähendada.

5.4.5 Õpilase koormus mittestatsionaarses õppes sätestatakse kooli päevakavaga või vajaduse korral individuaalse õppekavaga, sõltuvalt õppijate arvust.

5.4.6 Mittestatsionaarses õppes võib õppida ka üksikuid õppeaineid. Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase koormus määratakse kindlaks igaks õppeaastaks eraldi individuaalse õppekavaga.

5.4.7 Tunnijaotusplaani koostamisel on arvestatud „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 14 lg 1 sätestatut, mis lubab tunnijaotusplaani koostada nii, et see ei pea arvestama „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ §-des 9 ja 11 tunnijaotusplaanile sätestatud nõudeid, kuid see võimaldab saavutada õpitulemused vähemalt „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ sätestatud kohustuslikes kursustes ja kokku vähemalt 72 kursuses.

5.4.8 Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka.

5.4.9 Kursuste kavas esitatud 11 valikkursust toimuvad juhul, kui on vähemalt 12 soovijat.

5.4.10 Kokku on gümnaasiumis mittestatsionaarses õppes vähemalt 43 kursust, kus õppekeeleks on määratud eesti õppekeel.

5.4.11 72 kohustuslikust kursusest 29 võib viia läbi eesti keelest erinevas õppekeeles.

5.4.12 Kui kursuse õppekeeleks on eesti keel, peab õpetajal olema täidetud keeleoskusnõue vähemalt C1-tasemel.

5.4.13 Gümnaasiumis on 58 kohustuslikku kursust, kitsa matemaatika korral, millele õppesuuna sees on kool teinud kohustuslikuks 14 valikkursust.

5.4.14 Õppesuunal, kus kohustuslikuks on tehtud lai matemaatika, on kooli poolt tehtud kohustuslikuks 8 valikkursust.

5.4.15 Kokku peab gümnaasiumi lõpetamiseks õpilane olema läbinud 72 kursust. Seega lisaks kohustuslikele kursustele ja kooli poolt kohustuslikuks tehtud valikkursustele, peab õpilane kitsa matemaatika korral valima veel 6 valikkursust tunnijaotusplaanis esitatud valikkursuste hulgast, et saavutada minimaalne õppekoormus, mis on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s